Karjääriplaneerimist vajavad nii firmad kui töötajad

Sageli märkavad head töötajat pigem teised tööandjad ja konkurendid ning ettevõttesisesed karjäärivõimalused tuuakse välja alles siis, kui lahkumisavaldus laual. Enamasti ei ole lahkumise põhjuseks palk vaid see „miski muu“, mille alla liigituvad ka edasise karjääri võimalused.

Karjääriplaneerimine on vajalik nii tööandjatele kui töövõtjatele, sest ettevõte vajab järelkasvu ja inimesed oma elus pikemat perspektiivi. Muutunud on tööjõuturg, kasvanud ettevõtetevaheline konkurents ja töötajate ootused tööandjate poolt pakutavasse.

Karjääriplaneerimise väärtus ettevõttele

Enamasti sirgub parim järelkasv ettevõte võtmeametikohtadele just ettevõtte enda seest, sest uue töötaja sisseelamine on aeganõudev ning pikaajalise edu tagab ettevõtte töö ja valdkonna hea tundmine. Et see ei toimuks aga juhuslikult, on hea, kui ettevõttes tegeletakse teadlikult ja süsteemselt järelkasvu planeerimise ja arendamisega, millest koolitus on vaid üks väike osa. Lühi- ja pikaajaline järelkasvu arendamine annab ettevõttele kindluse tema tuumkompetentside jätkusuutlikkuse osas. Lühiajalise efekti annab ettevõttele kas või juba ajutiselt äraolevate töötajate asjatundliku asendamise võimalus.

Sageli saab aga järelkasvu kasvatamisel komistuskohaks asjaolu, et ettevõtted ei tunne oma töötajate võimekust. Ning töötajad omakorda ei oska näha oma karjäärivõimalusi tööandja juures. Töötaja, kes on motiveeritud täna ning kellele on teada tema perspektiiv ettevõttes, tööjõuturul aktiivselt ringi ei vaata. Siingi kohtuvad töötaja karjääri planeerides nii tööandja kui töötaja huvid.

Võti peitub paljuski inimeses endas

Inimese jaoks sõltub tööalase karjääri edu eriala ja ameti valikust ning oma võimekuse, teadmiste ja kogemuste mängupanemisest rahuldustpakkuva tööelu loomisel. Võti peitub paljuski endas ja oma elu juhtimises ning valmiduses seda vajadusel ümber kujundada. Tööandjatelgi on lihtsam leida karjäärivõimalusi töötajatele, kes teavad, mida nad ootavad ja kuhu soovivad jõuda.

Teadlikuks suunamiseks ongi karjääriplaneerimine, seda nii organisatsiooni kui inimese enda tasandil. Kõige tähtsam karjäär on inimese elu, mille all mõistetakse viit erinevat valdkonda: töö ja õppimine; suhted ja pere; tervis; vaimsus ja areng ning jõudeaeg ja hobid. Oleme harjunud mõttega, et tulemusi saavutavad ettevõtted, kellel on pikaajaline eesmärk, strateegia selle elluviimiseks, vastavad ressursid ja nende tark kasutamine. Seda võib teatud määral võrrelda ka inimese eluga. Et olla õnnelik oma tööelus ja karjääris, ei tohiks unustada, mida ja miks me teeme, kas meil on olemas vajalikud teadmised ja oskused, kuidas hoiame oma tervist ning kas meil jagub aega oma lähedaste ja hobide jaoks.

Karjääriplaneerimises ei ole midagi müstilist. Sellega saab hakkama iga inimene. Tähtis oleks alustada väikesest eneseanalüüsist: millised on minu võimed ja isikuomadused, millised on olulised väärtused, millest lähtuvalt enda elus otsuseid teen. Millised on minu huvid, oskused ja praegused kompetentsid, mida ootan oma elult ning kuidas ma ühe või teise soovitud asjani oma elus jõuan.

Tagasiside tähtsus

Tööandja poolt vaadates et vaadates on hea võimalus töötajate karjääriplaneerimisega alguse tegemiseks regulaarne arenguvestluste protsess. Arenguvestluse eesmärk peaks olema suunatud eeskätt töötaja arengueesmärkide ja pikaajaliste karjääriplaanide seadmiseks ning nende saavutamiseks vajaliku kavandamiseks.

Töötajal on oluline saada tagasisidet, et hinnatakse tema panust ning nähakse tema potentsiaali ettevõttes. Aga ka konstruktiivset tagasisidet arendamist vajavate tööalaste aspektide kohta. Nii on arenguvestlus üks keskseid protsesse töötajate arengu ja karjääri suunamiseks. Tõhusa ja motiveeriva arenguvestluse läbiviimiseks peaks ettevalmistuse läbima mõlemad osapooled.

Tuleviku ametikohti ja tuleviku töötajaid kujundame me ise. Need ei sünni üksnes õpikute ega maailmatrendide alusel. Hariduse tase paraneb kindlasti, kuid iial ei suuda haridussüsteem tagada kõiki tööjõuturul vajaminevaid omadusi ja oskusi. Just juhtidel on täita kandev roll meie Eesti tänaste ja homsete kompetentside piisavuse tagamisel. See puudutab ka oskust ja teadmisi ära tunda ja suunata töötajate potentsiaali.

Meie tööjõuturg on piiratud ning enesearendusega peaksid tegelema kõik tööjõuturul olijaid. Elukestev õpe pakub kaasajal hulgaliselt võimalusi enesetäiendamiseks või uue ameti omandamiseks, mida oleks mõistlik enda tarbeks ära kasutada, püsimaks oma elus õnnelikuna ja tööturul atraktiivsena.